Lutsu 12 korterelamu

Tellitud arhitektuurivõistluse I koht

Tartu vanalinna tühjale krundile on otsitud lahendust, mis oleks ühtaegu nüüdisaegse arhitektuuriga, teisalt haakuks Lutsu tänavaruumi ja kõrvalhoonetega. Katusematerjal on lame punane katusekivi, mis haakub oma struktuurilt ja toonilt muuseumi ja teiste Lutsu tänava hoonete katustega. Seinamaterjal on laia laudisraketisega valatud punaka pigmendiga betoonipind, mis haakub kõrvalhoonete puitfassaadidega. Punane toon on valitud nukumuuseumi fassaaditooni järgi, seinal ja katusel on sama toon, erinev on vaid pinnastruktuur. Selline lahendus on ajas vastupidav ning ei tekita kontrasti muuseumi vana puitpinna ja uue kiviseina vahel. Laudisraketisse valatud betoon mõjub naturaalsena, loetavad on väiksed puidu defektid ja ebaühtlus, üldpilt ei ole vanalinna jaoks liiga sile ja klants. Ka väike erinevus siin-seal seina betoonitoonis pigem sulandab maja ajaloolisse keskkonda kui häirib silma. Eesmärk oli teha maja, mille puhul ei teki kahtlust, et ta on tehtud XXI sajandil, kuid hoidutud on vigurdamisest, pigem on hoitud vanale tänavaruumile omast lakoonilist mahtu ja akenderütmi. Kõik detailid on moodsas võtmes, kuid inspireeritud ajaloolisest keskkonnast.

Et kahe kõrvalmaja räästajooned tänava pool siduda, on uuele hoonele antud viltuse räästaga katus, mis tegelikult on väikese kaldega seinaosa, aga kaetud betoonkatusekiviga. Maja tegelik katus on vastavalt detailplaneeringus lubatule 15 kraadi. Selleks, et peita muuseumi maja ja uue hoone vahel tekkivat järsku üleminekut katusekallete vahel, on katusesse tehtud veel üks murre, mis seob kahe maja katused.
Vastavalt detailplaneeringule oli majja lubatud 2 korrust, samas määratud ehitusmahu sisse mahtus vabalt kolm korrust, mis antud asukohta arvestades oleks olnud ebamõistlik kasutamata jätta. Kokkuleppel linnaga sai maja tänava poolt visuaalselt lahendatud kahekorruselisena, hoovi pool on selgelt kolm korrust. Kui tänavapoolne (lõuna) akenderida jälgib vanalinnale omast akende rütmi ja suurust, siis hoovi (põhja-lääne) pool on kasutatud klaasisemat rõdudega lahendust. Tänavapoolsed esimese korruse aknad paiknevad madalal ja neil on puidust aknaluugid, mis on võimalik sulgeda, kui ruumi pikemalt ei kasutata.
Hoone peasissepääs on tänavalt, teine pääs sisehoovist, mis paraku on valdavalt kasutusel parklana. Väikesed terrassid esimese korruse korterite ees hoiavad autod natuke akendest eemal. Terrasside vahele on ette nähtud põõsad, neid hetkel veel ei ole. Ka on objektil veel mõned vaegtööd ja möödalaskmised, mis vajavad parandamist, aga maja üldmuljet need oluliselt ei muuda.